III spordipäev

Seekord ma kahjuks pilte ei teinud,aga midagi juhtus ikka.Taas läksime reede õhtul ujuma emaga. Aura ujula viimases vahes olid sukeldujad. Olles jälginud seda mõni aeg,küsis instruktor minult, et kas tahan ka proovida. Vastasin automaatselt eitavalt ning hüppasin basseini. Ujusin kaua edasi-tagasi. Kui puhkasin hetkeks, tuli instruktor taas minu juurde ja küsis et kas ma tõesti ei taha proovida. Ma vastasin ikka ei,kuid veidi aja pärast hakkasin mõtlema, et võiks küll.. Ujusin siis veidi edasi, oodates et äkki ta küsib veel, ise muidugi ei julgenud kontakti võtta. Veidi aja pärast jõudis ujulasse mu ema(Ja ta saigi saunast välja! Quelle merveille!) Rääkisin talle vaikselt, et näed see mees seal, see kutsus mind sukelduma. Ema läks ekstaasi, et miks ma ometi kohe ei öelnud "jah." ja nii edasi. Paratamatult kuulis vestlust see mees. Mul oli üsna piinlik. Siis tuli see tegelane meie juurde ning ma ütlesin vabanduseks, miks ma kohe jah ei öelnud, et ma kartsin veidi. Mees ütles:"Aga ma olen hea psühholoog." See oli üsna veider.

Oleks saanud samalpäeval proovida, kuid selleks ajaks oli ta juba asjad kappidesse pannud. Saan seda teha järgmine nädal kui tegelasega ühendust võtan.

Leidsin ühe võikama pildi üldse!