Rattakummid ei olnudki veel katki läinud. Kerge tüdimus tuli hetkeks peale. No kunas paistab see Roiu? Minust sõitis mööda üks helesinine auto. Hakkas kummitama laul "Helesinine vagun". Oma üllatuseks jõudsin ühte väiksesse külla, nimelt Kurepallu. Silmasin poodi, lagunevat kultuurimaja ning viita laululavale. Huvitav, et sellises väikses kohas on ka laululava. Läksin kaema, missugune see siis on. Laululava oli puust ning mitte täielikult valmis.
2 kilomeetrit, hõiskasin mõttes. Muusikaks oli Coldplay. Selline igava suve tunne tuli. Suvi, kui midagi teha pole ja kuulad Coldplay'd, sest palava ilma tõttu ei jõua muusikat valida, aga tegelikult vahet ka pole, mis su kõrvades mängib. See on ka tõestatud, et shuffle'ga tuleb Coldplay'd kõige tihedamalt!Minul küll vähemalt..
Aga tegelikult oli sügis.
--
Ja paistiski silt Roiu. Ühe põllu peal oli jälle näha majakarpe. Poolikuid, muidugi. Sõitsin linna. Seal mängisid noored võrkpalli. Vaid betoonehitised paistsid igal pool. Ahaa, nägin ka üht väikest puumaja. Poodi ma ei näinudki, kuid silmasin raamatukogu-muidugi see oli väga halvas seisus,nagu need majad ikka väikelinnades. Mulle jalutasid vastu kaks noort ema lapsevankritega.Väikelinnas oli pühapäeva atmosfäär. Sõitsin läbi linna vaevalt minutiga.
Mind jõllitas keegi. Keegi mustavalgekirju. Üks lehm mäletses aasal ja vaatas mind. Pidasime seal neljasilmajuttu, kuni mul tuli pähe, et mul on ka digikas kaasas. 
Pildid tehtud, sõitsin tagasi linnast läbi, kuid pidin hetkeks teel seisma jääma , sest minu selja taga sõitis massiivsete mõõtmetega põllutöömasin. See masin kattis terve sõidutee! Ilmselt kohtusin ma viljakoristusmasinaga.
Olin taaskord läbi linna sõitnud kui mõtlesin ,et käiks ühes neist majakarpidest läbi. Sõitsingi läbi võsa ning läksin uudistama seda majalaadset asja. Astusin sisse. Põrandat ei olnud, vaid igav liiv laiutas maas. Tuul vilises ning liigutas suuri katteid.Nägin prahti.
Läksin majast välja. Katusel olid kokkupakitud katusekivid. Kurb. Majandusemull paisus, kuni lõhkes. Ja nüüd on linnaäärsed täidetud tühjade ehitistega, millest kuidagi tolku pole.
Ja Roiul oligi käidud!
Sõitsin tagasi sama teedpidi,nii et midagi huvitavat ma teistkordselt ei silmanud. Kuigi, avastasin ühe toru, mida ennem ei näinud.Ilmselt oli see gaasi jaoks. Aga see oli ikka jubedalt kole toru.
Minu reis sel kenal päeval õnnestus sajaprotsendiliselt, kuigi jäi mul õppimata kooliks nii mõnigi asi, sest selleks reisiks kulus mul 3,5 tundi. Ma ei kahetse hetkegi ja praegu on kihk veel sõitma minna. Kahjuks tuli eile lumi maha. Ehk siis jääb asi kevadesse, kui lähen avastama Tartu maakonda või hoopis sõidan veelgi kaugemale!
No comments:
Post a Comment